Karl

Elas kord üks džentelmen nimega Karl. Ta elas üksinda ühes linnaäärses tänavas ning tal ei olnud ühtegi sõpra. Karl oli juba vana mees ning ta teadis, et varsti ta sureb. Kui ta jõud rauges, lamas ta oma voodil liikumatult, teades, et tal veel mõni tund on ainult elada. Kui mees võttis oma viimast hingetõmmet , astus ta koju imeilus tütarlaps, kes hüüdis oma isa. Tüdruku hääl oli viimane mida mees kuulis ja nii surigi mees üksindusse, teadmata, et tal oli imeilus tütar. Tütarlaps, leidis laualt batooni ja nektari ning kuna tüdruk oli arstiteaduse diletant siis diagnoosis, ta oma surnud isale allergia, millese ta oli surnud.