teisipäev, 14. detsember 2010
Naabermaja
Elas kord poiss kelle elu polnud kerge. Ta vanemad olid surnud ning a elas koos oma tädiga kellel oli temaga sama vana poeg. Keegi ei sallinud teda, isegi ta tädi kohtles teda sandisti.
Õpin kõnekäände
Ei olnud ühtegi viga.
Töös saan kasutada:
Süda sai täis
Kannab sõelaga vett
On peast põrunud
Laseb jalga
Pekasab keelt
Töös saan kasutada:
Süda sai täis
Kannab sõelaga vett
On peast põrunud
Laseb jalga
Pekasab keelt
teisipäev, 7. detsember 2010
Kõnekäänud
1. Ei tea ühtegi
2.
2.
- keelekastejäi
- keeletuks
- keel sõlmes
- keelepeksja
- kidakeel
- libe keel
- viib keele alla
- pudikeel
- mesikeeli
Jõulud
Elas kord Nunga pere. Seal peres oli viis tüdrukut ja üks poiss. Karl oli kõige noorem ja ta õed kamandasid teda tihti ning sageli pidi tema tegema kõige raskemaid töid. Varsti saabusid jõulud ja lapsed olid ärevust täis. Karl oli suur unekott, ning jõulu eelsel päeval põõnas ta poole päevani. Tüdrukud õppisid aga usinasti luuletusi ja pajatasid lugusid mida nad lootsid jõuluvanale rääkida. Vanim õde aga lõõritas nii kõvasti, et see laulujoru ajas Karli ülesse. Ta tõusis ja hakkas mõtlema mis tema võiks jõulutaadile esitada. Ta ei saanud veel korralikult mõtlema hakkatagi kui juba tuli ema ja käsikis tal koristama hakata. Kõik koristasid oma tubasid ja kui Karl voodit korda tegi kukkus ta väsimusest pehmesse voodisse ja jäi tuduma. Nüüd olid kätte jõudnud jõulud ja maja lõhnas piparkookide järgi. Kõik olid nii saginat täis ning keegi ei märganud, et Karl ei olnud veel ülesse ärganud ning läksid ilma temata kirikusse. Maja oli tühi kuid Karl seda ei teadnud, ta ärkas oma unest suure kolina pärast. Ta tuigerdas alla ja mõtles, et õed teevad seda lärmi. Ta eksis aga rängalt, sest elutuppa jõudes nägi ta jõutaati kes asetas kingitusi kuuse alla. Poisi silmad läksid punni ja ta tardus paigale. Jõulunvana märkas seda ja ta ütles poisile sõbralikult, et las see jääb nende vaheliseks saladuseks. Karl oli nõus ja nii ei saanudki keegi teada kuidas oli Karl jõuluvana kohanud. Ta õed narrisid teda veel sellepärast ja mõtlesid, et ta luiskab. Karl teadis aga oma südames, et see oli olnud tõsi ningi nüüd oli ta rahul, sest oli näinud midagi imelist, mida keegi teine ei olnud näinud.
Kohanimede õigekiri ja kaashäälikuühendid
Kohanimede õigekiri
Harjutus 1: 100%
Harjutus 2: 100%
Kaashäälikuühendid
Harjutus 1: 100%
Harjutus 2: 95%
religioossed, õhkkond, siinne, korallane, itaallane, portuallane - KORALLLNE
Harjutus 3: 90%
lõp-lik, sims-, hom-ne, kep-jas, lin-lane -SIMSS
Harjutus 4: 100%
Harjutus 5: 100%
Harjutus 6: 100%
Sügaval vee all laius värvikas korallline põhi.
Harjutus 1: 100%
Harjutus 2: 100%
Kaashäälikuühendid
Harjutus 1: 100%
Harjutus 2: 95%
religioossed, õhkkond, siinne, korallane, itaallane, portuallane - KORALLLNE
Harjutus 3: 90%
lõp-lik, sims-, hom-ne, kep-jas, lin-lane -SIMSS
Harjutus 4: 100%
Harjutus 5: 100%
Harjutus 6: 100%
Sügaval vee all laius värvikas korallline põhi.
teisipäev, 30. november 2010
Translaatori tekst
täna :D:D:D:D h0mmiql mee magazimee zizz22 . h0mmiqzöögix 0ly ici puder ja (6) m2y jõimee :D:D:D:D:D:D piima . :$ ma zuutzin weel zöögy ajal 20 l2kt22 harry p0tt2rit nagu ka lugeda ja 0ligy aeg aut0zzee minna . icc aut0 ey läinud alguz2z icc käima aga lõpux ikka wäx . hihhii jõutzimee linna nagu ja weadukty juur2z juhtuz nagu täpzelt m2i22 kõrwal liikluzõnnetuz hihii . k0lm aut0t zõizid :$ üxt2iz2l22 järj2zt icic zizz22 . Õnn2x icic pääz2zim22 meiee ummiqzt mill22 nad tekitazid icc qna 0lim22 k0h22 nendee kõrwal . :D:D:D:D
1. Paneb teksti sisse smile, kasutab lühendeid ja asendab tähti numbrite ja teiste tähtedega.
2. Mina kasutan slängi, ma kasutan väga palju lühendeid, ma ei kasuta suurt algus tähte ja kirjavahemärke. See erineb väga, sest see pole nii ametlik ja sellest ei pruugi kõik aru saada. Nt ns, k, mt jne.Släng ja kirjakeel
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla . Tore on sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal on kõige õudsam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kadrinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi, ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevapeole kutsutud. Sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda . Laual seisis hulgalisi kooke ja kukleid. Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et just sellised koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega. Kõik pidid istuma. Kooki süües teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse sellised kooke sõidab ta suureks saades Hiinasse.
teisipäev, 23. november 2010
Rahvakalender 3
1. Kõiki rahvakalendri tähtpäevi tuleb kirjutada väikeste algus tähtedega.
2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembril.
3. Kadripäev lõpetas naiste välistööd.
4. Kadrideks riietusid peamiselt tüdrukud.
5. Nad kandsid enamasti kleite, salle, kübaraid ja kindaid mis olid valget värvi.
6. See on saanud oma nime püha Katariina järgi.
7. Kadrititt kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis ja oli abiks ka etenduste mängimiseks.
8. Nad palusid sisse lauluga.
9. Kadrid laululsid ja tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljaterasid või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja siis hüvastijätulaulu.
10. Kadid soovisid vilaõnne, karjaõne, titteõnne jms.
11. Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga seotud tööd, ei tohtinud lambaid niita, oli keelatud ketramine, kudumine ja nõelumine.
12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida.
13. Kadripäeva laulud olid nt "Laske sisse kadrisandid"
2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembril.
3. Kadripäev lõpetas naiste välistööd.
4. Kadrideks riietusid peamiselt tüdrukud.
5. Nad kandsid enamasti kleite, salle, kübaraid ja kindaid mis olid valget värvi.
6. See on saanud oma nime püha Katariina järgi.
7. Kadrititt kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis ja oli abiks ka etenduste mängimiseks.
8. Nad palusid sisse lauluga.
9. Kadrid laululsid ja tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljaterasid või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja siis hüvastijätulaulu.
10. Kadid soovisid vilaõnne, karjaõne, titteõnne jms.
11. Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga seotud tööd, ei tohtinud lambaid niita, oli keelatud ketramine, kudumine ja nõelumine.
12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida.
13. Kadripäeva laulud olid nt "Laske sisse kadrisandid"
teisipäev, 16. november 2010
Tüüpsõnad
1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)-Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)-Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8 (õpik) 38 (aken)-Korsten Korstna Korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)-Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)-Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)-teotama, toeotada, teotan.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)-Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8 (õpik) 38 (aken)-Korsten Korstna Korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)-Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)-Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)-teotama, toeotada, teotan.
Veaohtlikud sõnad
varrukas,kanarbik,apelsin,mandariin,krokodill,president,röntgen,anekdoot,detektiiv,arhitekt,brikett,taburet,kotlet,pankrot,garaaž,garderoob,psühholoogia,draama,kandidaat,kompvek,draagiline,hubane,kiirkäija,minia,treial,revulutsioon,materjal,linnlane,professor,režisöör,vargsi,müüja,finish.
President tervitas peaministrit ja naeratas viisakalt. Ema ostis poest apelsine, et neist maitsvat mahla valmistada. Õpetaja jagas materjald laiali ja andis ülesande kätte. Mart hiilis vargsi Mari selja taha ja ehmatas teda. Garderoobist kostus kõva lärm. Kui linnlane esmakordselt linna läks ei teadnud ta kus asub Raekojaplats. Lapsed sõid värvilisi kompveke ja jõid limonaadi. Müüja ei osanud mulle ütelda kus asub Jõe tänav. Isa rääkis naljaka anekdoodi ja terve pere naeris. Kui jõudisn finishisse olin juba väga väsinud.
President tervitas peaministrit ja naeratas viisakalt. Ema ostis poest apelsine, et neist maitsvat mahla valmistada. Õpetaja jagas materjald laiali ja andis ülesande kätte. Mart hiilis vargsi Mari selja taha ja ehmatas teda. Garderoobist kostus kõva lärm. Kui linnlane esmakordselt linna läks ei teadnud ta kus asub Raekojaplats. Lapsed sõid värvilisi kompveke ja jõid limonaadi. Müüja ei osanud mulle ütelda kus asub Jõe tänav. Isa rääkis naljaka anekdoodi ja terve pere naeris. Kui jõudisn finishisse olin juba väga väsinud.
teisipäev, 2. november 2010
Tume kogu
Väikese päikese kumal,
selle kauni valguse kumal,
kõnnib üksik tume kogu.
Kaugele viib teda tee,
mis jõest aina kaugeneb
mulisev heli vaid mälestus veest.
Juba suikudes unes
ta ikka veel rassib
see tee, nii lõpmata pikk.
selle kauni valguse kumal,
kõnnib üksik tume kogu.
Kaugele viib teda tee,
mis jõest aina kaugeneb
mulisev heli vaid mälestus veest.
Juba suikudes unes
ta ikka veel rassib
see tee, nii lõpmata pikk.
Luuletus
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.
teisipäev, 19. oktoober 2010
teisipäev, 12. oktoober 2010
teisipäev, 28. september 2010
vaene - varatu
roheline - rohukarva
laps -inimmaim
jooksma - liduma
julge -kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik - riskantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis -kujutlus
Elas kord üks imimmaim kelleni nimi oli Kaim. Ta oli varatu ning ta eest hoolitses ta vaene tädi. Kaim ise oli kartmatu ning väga rõõmsameelne. Tal polnud aga sõpru kuna ta juus oli rohekas. Ta ei teinud sellest aga välja vaid õppis tublisti. Ta oli kõigi õpetajate lemmik koolilaps. Ta lõppetas kooli 5-tega ja sai ülikooli. 1o aasta pärast oli klassikokkutulek ja kõik kes teda olid ene narrindud kukkusid imestusest pikali kuna temast oli sirgunud nägus ja tark härrasmees.
roheline - rohukarva
laps -inimmaim
jooksma - liduma
julge -kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik - riskantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis -kujutlus
Elas kord üks imimmaim kelleni nimi oli Kaim. Ta oli varatu ning ta eest hoolitses ta vaene tädi. Kaim ise oli kartmatu ning väga rõõmsameelne. Tal polnud aga sõpru kuna ta juus oli rohekas. Ta ei teinud sellest aga välja vaid õppis tublisti. Ta oli kõigi õpetajate lemmik koolilaps. Ta lõppetas kooli 5-tega ja sai ülikooli. 1o aasta pärast oli klassikokkutulek ja kõik kes teda olid ene narrindud kukkusid imestusest pikali kuna temast oli sirgunud nägus ja tark härrasmees.
pühapäev, 12. september 2010
Minu Suvi ˇ
Minu suvi oli tegus. Lootsin, et saan suve jooksul palju põnevaid asju teha ja seda ma ka sain.
Käisin poole suvest trennis ja ujumisvõistlustel. Tallinnas toimusid ka CSIT rahvusvahelised ujumisvõistlused kus ma saavutasin enda vanusteklassist 2 koha.
Juulis polnud enam trenni ja jäi aega kinos käimiseks ja lugemiseks. Suvel lugesin ma Dan Browni "Da Vinci kood" ja see on minu meelest üks parimaid raamatuid mida ma lugenud olen. Juulis toimus ka Parasummer mis on langevarjurite laager ja kuna mu ema on langevarjur ning ma olen tihti lennuväljal siis läksin ka Pärnusse kaasa. Olin enne minekut juba emale rääkind, et tahan ka tandemit hüppata. Ema oli nõus kuid siis ma ise väga ei julgenud. Parasummeri lõpu poole võtsin julguse kokku ja hüppasingi tandemit. Enne lennukisse minekut polnud ma üldse närvis kuid kui lennuk startis tuli närv sisse. Me lendasime 3 km peale umbes 15 minutit. Siis tehti uks lahti ja minu instruktor pingutas veel viimast korda kõik rihmad. Kuna tandemid lähevad alati viimasena siis nägin kuidas meie ees langevarjurid alla hüppasid. Seda oli väga hirmus vaadata. Minuga lendasid kaasas ka 2 kaamerameest kellest ühega ma sain vabalangemise ajal ka käest kinni võtta. Kui vabalangemise 60 sekundit olid läbi avanes langevari ja me lendasime ilusti Pärnu kohal. Ekstremist (tandemmeister) lasi mul ka varju juhtida, see polnudki keeruline tõmbad paremat juhttroppi lähed paremale ja vasakut tõmmates lähed vasakule. Maandusime ilusasti ja mulle tulid paljud langevarjuritest sõbrad õnne soovima mu esimese hüppe puhul. Kui ma natuke aega maas olin olnud läks aga süda ka natuke pahaks, kuid sellest polnud midagi kuna rõõm oli suurem. See oli ilmselt üks parimaid kogemusi mu elus.
Juuli lõpus läksime aga pere ja sugulastega Legolandi. Mulle seal ei meeldinud aga väiksematele lastele meeldis see väga. Pärast Legolandi külastamist sõitsime aga Kopenhaagenisse ja külastasime muuseume, minule meeldis kõige enam muuseum mille nimi oli "Belive it or not". Seal oli palju huvitavaid asju näiteks oli seal käsitsi pangakaardile ümber kirjutatud terve Piibel, seal olid ka näidised loomadest kellel olid näiteks 2 pead vms. See loomade osa mulle ei meeldind sest seal oli päris jubedaid asju. Siis läksime laeva peale ja jõutsimegi koju.
Kohe pärast Taani reisi hakkas mul ujumislaager mis toimus Haapsalus. See oli nagu arvata oligi väga raske ja trenni pidi palju tegema. Laagris ujusime päevas vähemalt 10 km iga päev ning õhtuks olid kõik väga väsinud. Lõbus oli ka, sest saime teha palju huvitavaid võistluseid ja sõpradega koos olla. Laager sai läbi ja jäänud oligi veel 2 nädalat kooli alguseni.
Viimased 2 nädalat veetsin aga kodus oma väikes venda hoides ja vahepeal käisin ka linnas jalgpalli vaatamas.
Suvi oli lõbus ja möödus palju kiiremini kui ma arvasin. Järgmine suvi tahaks aga rohkem reisida. Loodan, et järgmine suvi tuleb sama põnev ja huvitav kui see suvi oli.
Käisin poole suvest trennis ja ujumisvõistlustel. Tallinnas toimusid ka CSIT rahvusvahelised ujumisvõistlused kus ma saavutasin enda vanusteklassist 2 koha.
Juulis polnud enam trenni ja jäi aega kinos käimiseks ja lugemiseks. Suvel lugesin ma Dan Browni "Da Vinci kood" ja see on minu meelest üks parimaid raamatuid mida ma lugenud olen. Juulis toimus ka Parasummer mis on langevarjurite laager ja kuna mu ema on langevarjur ning ma olen tihti lennuväljal siis läksin ka Pärnusse kaasa. Olin enne minekut juba emale rääkind, et tahan ka tandemit hüppata. Ema oli nõus kuid siis ma ise väga ei julgenud. Parasummeri lõpu poole võtsin julguse kokku ja hüppasingi tandemit. Enne lennukisse minekut polnud ma üldse närvis kuid kui lennuk startis tuli närv sisse. Me lendasime 3 km peale umbes 15 minutit. Siis tehti uks lahti ja minu instruktor pingutas veel viimast korda kõik rihmad. Kuna tandemid lähevad alati viimasena siis nägin kuidas meie ees langevarjurid alla hüppasid. Seda oli väga hirmus vaadata. Minuga lendasid kaasas ka 2 kaamerameest kellest ühega ma sain vabalangemise ajal ka käest kinni võtta. Kui vabalangemise 60 sekundit olid läbi avanes langevari ja me lendasime ilusti Pärnu kohal. Ekstremist (tandemmeister) lasi mul ka varju juhtida, see polnudki keeruline tõmbad paremat juhttroppi lähed paremale ja vasakut tõmmates lähed vasakule. Maandusime ilusasti ja mulle tulid paljud langevarjuritest sõbrad õnne soovima mu esimese hüppe puhul. Kui ma natuke aega maas olin olnud läks aga süda ka natuke pahaks, kuid sellest polnud midagi kuna rõõm oli suurem. See oli ilmselt üks parimaid kogemusi mu elus.
Juuli lõpus läksime aga pere ja sugulastega Legolandi. Mulle seal ei meeldinud aga väiksematele lastele meeldis see väga. Pärast Legolandi külastamist sõitsime aga Kopenhaagenisse ja külastasime muuseume, minule meeldis kõige enam muuseum mille nimi oli "Belive it or not". Seal oli palju huvitavaid asju näiteks oli seal käsitsi pangakaardile ümber kirjutatud terve Piibel, seal olid ka näidised loomadest kellel olid näiteks 2 pead vms. See loomade osa mulle ei meeldind sest seal oli päris jubedaid asju. Siis läksime laeva peale ja jõutsimegi koju.
Kohe pärast Taani reisi hakkas mul ujumislaager mis toimus Haapsalus. See oli nagu arvata oligi väga raske ja trenni pidi palju tegema. Laagris ujusime päevas vähemalt 10 km iga päev ning õhtuks olid kõik väga väsinud. Lõbus oli ka, sest saime teha palju huvitavaid võistluseid ja sõpradega koos olla. Laager sai läbi ja jäänud oligi veel 2 nädalat kooli alguseni.
Viimased 2 nädalat veetsin aga kodus oma väikes venda hoides ja vahepeal käisin ka linnas jalgpalli vaatamas.
Suvi oli lõbus ja möödus palju kiiremini kui ma arvasin. Järgmine suvi tahaks aga rohkem reisida. Loodan, et järgmine suvi tuleb sama põnev ja huvitav kui see suvi oli.
Tellimine:
Postitused (Atom)