teisipäev, 30. november 2010
Släng ja kirjakeel
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla . Tore on sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal on kõige õudsam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kadrinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi, ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevapeole kutsutud. Sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda . Laual seisis hulgalisi kooke ja kukleid. Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et just sellised koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega. Kõik pidid istuma. Kooki süües teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse sellised kooke sõidab ta suureks saades Hiinasse.
teisipäev, 23. november 2010
Rahvakalender 3
1. Kõiki rahvakalendri tähtpäevi tuleb kirjutada väikeste algus tähtedega.
2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembril.
3. Kadripäev lõpetas naiste välistööd.
4. Kadrideks riietusid peamiselt tüdrukud.
5. Nad kandsid enamasti kleite, salle, kübaraid ja kindaid mis olid valget värvi.
6. See on saanud oma nime püha Katariina järgi.
7. Kadrititt kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis ja oli abiks ka etenduste mängimiseks.
8. Nad palusid sisse lauluga.
9. Kadrid laululsid ja tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljaterasid või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja siis hüvastijätulaulu.
10. Kadid soovisid vilaõnne, karjaõne, titteõnne jms.
11. Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga seotud tööd, ei tohtinud lambaid niita, oli keelatud ketramine, kudumine ja nõelumine.
12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida.
13. Kadripäeva laulud olid nt "Laske sisse kadrisandid"
2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembril.
3. Kadripäev lõpetas naiste välistööd.
4. Kadrideks riietusid peamiselt tüdrukud.
5. Nad kandsid enamasti kleite, salle, kübaraid ja kindaid mis olid valget värvi.
6. See on saanud oma nime püha Katariina järgi.
7. Kadrititt kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis ja oli abiks ka etenduste mängimiseks.
8. Nad palusid sisse lauluga.
9. Kadrid laululsid ja tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljaterasid või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja siis hüvastijätulaulu.
10. Kadid soovisid vilaõnne, karjaõne, titteõnne jms.
11. Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga seotud tööd, ei tohtinud lambaid niita, oli keelatud ketramine, kudumine ja nõelumine.
12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida.
13. Kadripäeva laulud olid nt "Laske sisse kadrisandid"
teisipäev, 16. november 2010
Tüüpsõnad
1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)-Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)-Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8 (õpik) 38 (aken)-Korsten Korstna Korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)-Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)-Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)-teotama, toeotada, teotan.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)-Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8 (õpik) 38 (aken)-Korsten Korstna Korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)-Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)-Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)-Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)-teotama, toeotada, teotan.
Veaohtlikud sõnad
varrukas,kanarbik,apelsin,mandariin,krokodill,president,röntgen,anekdoot,detektiiv,arhitekt,brikett,taburet,kotlet,pankrot,garaaž,garderoob,psühholoogia,draama,kandidaat,kompvek,draagiline,hubane,kiirkäija,minia,treial,revulutsioon,materjal,linnlane,professor,režisöör,vargsi,müüja,finish.
President tervitas peaministrit ja naeratas viisakalt. Ema ostis poest apelsine, et neist maitsvat mahla valmistada. Õpetaja jagas materjald laiali ja andis ülesande kätte. Mart hiilis vargsi Mari selja taha ja ehmatas teda. Garderoobist kostus kõva lärm. Kui linnlane esmakordselt linna läks ei teadnud ta kus asub Raekojaplats. Lapsed sõid värvilisi kompveke ja jõid limonaadi. Müüja ei osanud mulle ütelda kus asub Jõe tänav. Isa rääkis naljaka anekdoodi ja terve pere naeris. Kui jõudisn finishisse olin juba väga väsinud.
President tervitas peaministrit ja naeratas viisakalt. Ema ostis poest apelsine, et neist maitsvat mahla valmistada. Õpetaja jagas materjald laiali ja andis ülesande kätte. Mart hiilis vargsi Mari selja taha ja ehmatas teda. Garderoobist kostus kõva lärm. Kui linnlane esmakordselt linna läks ei teadnud ta kus asub Raekojaplats. Lapsed sõid värvilisi kompveke ja jõid limonaadi. Müüja ei osanud mulle ütelda kus asub Jõe tänav. Isa rääkis naljaka anekdoodi ja terve pere naeris. Kui jõudisn finishisse olin juba väga väsinud.
teisipäev, 2. november 2010
Tume kogu
Väikese päikese kumal,
selle kauni valguse kumal,
kõnnib üksik tume kogu.
Kaugele viib teda tee,
mis jõest aina kaugeneb
mulisev heli vaid mälestus veest.
Juba suikudes unes
ta ikka veel rassib
see tee, nii lõpmata pikk.
selle kauni valguse kumal,
kõnnib üksik tume kogu.
Kaugele viib teda tee,
mis jõest aina kaugeneb
mulisev heli vaid mälestus veest.
Juba suikudes unes
ta ikka veel rassib
see tee, nii lõpmata pikk.
Luuletus
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.
Tellimine:
Postitused (Atom)